Õpi taastuma

Väga oluline on luua taasteplaan. Kuigi võib tunduda, et on teada, kuidas mingi tõrke puhul süsteem taastatakse, siis Murphy seadustele tuginevalt võib oletada, et infosüsteemi taastamise vajadus tekib ettevõtte kõige kiiremal tööajal, kui konkreetses süsteemis kõige paremini orienteeruv spetsialist pole kättesaadav. Sel juhul on abiks taasteplaan, mis aitab kõige kriitilisemas olukorras kiiresti ja korrektselt süsteemi taastada. Taasteplaanis on üksikasjalikult ja samm-sammult kirjas, mis tegevusi spetsialist peab süsteemi taastamiseks tegema.

Taasteplaanis peab olema detailselt kirjas kogu vajalik teave ettevõttele tähtsate süsteemide taastamiseks:

• riist- ja tarkvara kirjeldus – kõik seadmed, tööriistad, andmed ja tarkvara versioonid, mis on taastamiseks vajalikud, ning nende täpne asukoht;
• sammsammuline tegevusjuhend – mis tegevusi millises järjekorras tuleb teha;
• taastatava süsteemi seadistused;
• taastamiseks vajalikud kasutajad (teenuskontod, administraatori parool jne).

Varunduse kavandamisel tuleb kõigepealt määrata, millised on ettevõttele tähtsad andmed, mis peavad olema varundatud. Varundada tuleb kõike vajalikku – e-kirjad, majandustarkvara andmebaasid, jagatud kataloogid ja failid – ning arvestama peaks ka kasutajate arvutites olevaid andmeid.

Teiseks tuleb läbi mõelda, kui vanu andmeid peab olema võimalik varukoopiast taastada. Olulisi andmeid, nagu igapäevaselt kasutatav jagatud kaust või majandustarkvara, võib olla vajalik varundada iga päev ja näiteks alles hoida ühe kuu seisud (see tähendab, et on võimalik taastada kuu aega vanu andmeid). Andmeid, mis tihti ei muutu (näiteks pildipank või arhiiv), võib varundada ka kord kuus ja nendest hoida alles vaid üks seis.

Et kaitsta varukoopiat õnnetuse (tulekahju, üleujutus) või varguse puhul, tuleks teha ka väline varukoopia. Selline varukoopia võib asuda pilves, teises kontoris või näiteks teenusepakkuja juures majutuses. Sel juhul on seadmete ja andmete hävimisel väline varukoopia kindlas kohas olemas. Pilveteenuse või välise teenusepakkuja puhul tuleks arvestada, et andmed asuvad kellegi teise juures, ning siis tuleb kaaluda, kas oma konfidentsiaalseid andmeid ja ärisaladusi sinna varundada või mitte.

Tähtis on tagada ka varunduse edukas toimimine, sest mittetoimunud või vigasest varundusest ei ole võimalik andmeid taastada. Selleks tuleb seadistada teavitus e-postile varukoopiate toimimise kohta ning regulaarselt kontrollida varukoopiate tegemise logisid, et teha kindlaks, kas varukoopiate tegemine on läinud edukalt. Perioodiliselt on mõistlik kontrollida, kas kõik vajalikud andmed on ikka varundatud (näiteks võib olla mingi kaust tõstetud teise kohta ja varunduses on see seadistamata), ning vajaduse korral muuta varukoopia seadistusi. Lisaks on tähtis pidada varundamise kohta dokumentatsiooni: mis andmeid ja kuhu varundatakse, mitu seisu hoitakse, mis programm varundab jms teavet.

Väga tähtis on regulaarselt teha proovitaastamisi. Nende käigus taastatakse mõni oluline süsteemi osa praegusest süsteemist eraldatud asukohta (et see ei mõjutaks töökeskkonda) ja vaadatakse üle, kas peale taastamist kõik töötab. Proovitaastamised on tähtsad, sest isegi kui tundub, et varukoopiad on edukalt tehtud, võib süsteemi taastamisel esineda vigu, mida ei osata ette näha. Näiteks võib varukoopia olla vigane, andmeid võib olla puudu või selgub, et süsteemi taastamiseks on vaja teha lisaseadistusi. Kõik avastatud kõrvalekalded ja eriseaded tuleb dokumenteerida taasteplaanis. Proovitaastamisi tuleb teha kõigi tähtsate süsteemide kohta ja varukoopia proovitaastamiseks tuleks valida pisteliselt.