Investeerimispettused

Viimastel aastatel on investeerimispettuste hulk teinud Eestis märkimisväärse kasvu. PPA andmetel kaotasid Eesti inimesed 2024. aastal investeerimiskelmustega üle nelja miljoni euro. Tegelik kahju võib olla märksa suurem, kuivõrd kõik kannatanud ei pöördu politseisse.

Mis on investeerimispettused?

Investeerimispettuse korral pakutakse ohvrile pealtnäha väga head raha paigutamise võimalust, lubatakse madala riskiga või riskivaba investeeringut ning garanteeritud tootlust. Kurjategijate tegelik eesmärk on aga ohvri raha varastamine. Selliste investeerimisvõimalustena võidakse pakkuda krüptovara, aktsiad või võlakirju, mida kurjategija esitleb kui uut toodet, tehnoloogiat või ärivõimalust.

Ahvatleva investeerimispakkumise võib inimene saada mitmel moel, näiteks telefoni või e-maili teel, sotsiaalmeedias või hoopis veebis liigeldes. Pakkumiselt suunatakse ohver edasi investeerimisplatvormile (selleks võib olla veebileht või hoopis rakendus, mis võib kättesaadav olla ka täiesti ametlikus rakenduste poes).

Võltsitud platvormil teeb ohver pahaaimamatult investeeringu või sisestab enda isikuandmed, sh pangakonto andmed. Tihtipeale saab ohver pettuse jooksul kelmilt ka telefonikõne. Kurjategijad loovad ohvriga usaldusliku suhte ning kasutavad ära tema väheseid finantsteadmisi, et panna ta tegema investeerimisotsuseid. Levinud on ka meetod, kus petturid kirjutavad ohvrile sotsiaalmeedias ja loovad seal usaldusliku suhte, misjärel viiakse jutt tulusale investeerimisvõimalusele.

Ohumärgid:

saad telefoni-, sotsiaalmeedia- või suhtlusrakenduse kaudu investeerimispakkumise, mis tõotab kiiret tasuvust ning turvalist investeeringut;
lubatakse väga suurt tootlust ja ainulaadset/personaalset või salajast võimalust;
survestatakse investeerima kiirelt, kuna pakkumine on saadaval ainult lühikest aega;
investeerimislehe, pakutava toote või ettevõtte kohta ei leia lisainfot ega kommentaare;
suhtlus toimub võõrkeeles ja keeldutakse üle minemast eesti keelele;
ei sõlmita lepingut ning ei jagata investeerimistingimusi;
palutakse paigaldada oma seadmesse tarkvara, mis tegelikkuses võimaldab kurjategijal seadet kontrollida.

Kuidas ennast kaitsta?

Kui saad investeerimisvõimalusi pakkuva kõne, siis katkesta see kohe. Samuti ära vasta raha paigutama kutsuvatele kirjadele ja sõnumitele;
ära jaga enda isiklikke andmeid (ID-kaardi andmed, pangakaardi andmed, PIN-koodid jms);
ole ettevaatlik võõra või kahtlase tarkvara paigaldamisel oma seadmesse;
võta aega enne investeerimisotsuste langetamist ning uuri põhjalikult pakkumise tausta;
suhtu kriitiliselt „kiiret rikastumist ja turvalist investeeringut“ lubavatesse pakkumistesse;
kui oled investeerimispettuse ohvriks langenud, võta viivitamatult ühendust oma pangaga, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte ning pöördu politseisse – https://cyber.politsei.ee/ .

Järgnevalt näide investeerimispettusest, mille ohver kaotas 26 000 eurot:

Tegevus	Näide
Ohver näeb Facebookis reklaami Delfi libalehest, kus räägitakse võikast kuriteost.
Ohver klikib reklaamile ja satub Delfi libalehele. Juba siin tasuks tähele panna, et tegemist ei ole ametliku delfi.ee veebilehega, vaid seda matkiva libalehega.
Delfi libalehe artikli lõpus on link ja reklaam „investeerimisplatvormile“, mille kaudu artikli tegelane oli väidetavalt aastaga teeninud 100 000 eurot. Ohver võttis laenu ning hakkas portaali kaudu „investeerima“. Platvormil kuvati ohvrile, kuidas tema investeeringud kasvavad. Ohver sai pettusest aru alles siis, kui tal ei õnnestunud platvormilt algselt investeeritud raha välja kanda.